Toompea veerelt kuuldub vikatiluiskamist- niitja köieotsas. Toit, mis valmib linna hobustele. Tallinna ”heinaaeg” avati neil päevil Toompea nõlvakul: kuum päike oli kasvatanud rohu nii suureks, et seda tuli niita. Aeg heinateoks on aga varajane isegi Tallinna kesklinna jaoks: need mõnikümmend ruutmeetrit äkilisi mäekülge Toompeal Pikajala pool küljes  ei loo pealinna elanikele veel õiget heinaajameeleolu. Loe edasi: Linnaaednik Hans Lepp 1873-1951

EST Seekordne lugu algab oleviku Saaremaal, kus külastasin maailmanimega fotograafi majamuuseumi ja lõppeb mineviku Saaremaal Bulla surmaga. Looming aga on surematu ja  kasvab ajas läbi nende, kes pärandit elus hoiavad. Loe edasi: Carl Oswald Bulla 1855- 1929 EST/ENG

Üheks ammuseks unistuseks on olnud külastada Inglismaad. Lennud ei ole kallid ja nagu paljutki me elus – puhas kättevõtmise asi. Kuuldes, et Londonis on samaaegselt kaks näitust Romanovitest, ei läinud kaua, kui olid lennupiletid telefoni walletis. Loe edasi: Romanovite jälgedes Londonis

Sattus mulle raamaturiiulist pihku aja-ja hiirehambast puretud Odamehe kirjastuse kombeõpetusraamat, mille sisust Teile silme ette maalin imelise õhtusöögi aastast 1921. Pildid juurde on lisatud perekonna albumitest küll natuke hilisemast ajast, kuid kombed olid ka siis suuresti au sees. Loe edasi: Õhtusöök aastal 1921

25 aastat pealinna tänavalaternate süütajana – kolm tööringi õhtu ja öö jooksul – „Puhkus“ Toompea katedraali trepil.- „Sadagu pussnuge või paukugu pakane, ikka pole muud kui võta oma redel ja „pootshaak“ ning kõnni….“
Loe edasi: Mees redeli ja latiga

Sõna “hipodroom “on tulnud kreeka keelest ja „hippos“ tähendab hobust. Paljudele meist on see lihtsalt nimeks Paldiski maantee äärses bussi- või trollipeatuses, potentsiaalne uusarendus vms. Kitsamale ringkonnale põnevust pakkuv ratsaspordiala ja kindlasti on ka neid, kes seda meelelahutust nädalavahetustel ise vaatamas käinud.   Loe edasi: Erich Johannes Aadla (1917- 1983), traavisõit, Tallinna Hipodroom

Marie Under on minu lemmikpoetess ja jõuluajal leiab luule tee ka kõige poeesiakaugema inimeseni. Seepärast jagan Teiega Underi  “Jõulutervitus 1941” luuletust, mis mind eestlasena puudutab sügavalt. Omas ajas ilmus kogus “Mureliku suuga” 1942. aastal.
Loe edasi: Jõulutervitus 1941

Skautlus on sobinud läbi aegade ning sobib tänapäevalgi eri rahvusest, eri usku ja erinevatest ühiskonnaklassidest pärit inimestele, skautluses pole kunagi seatud piiranguid huvialalisele tegevusele – skautluses võib õppida ja praktiseerida peaaegu ükskõik milliseid tegevus- ja huvialasid (näiteks mereskaudid). Kõiges selles seisnebki skautluse universaalsus. Loe edasi: “Ole valmis!”

Ksenia kiri sõber Aprakile – 19. august (vkj) 1902, Aleksandrias.

Kallis Aprak,

Me kõik tunneme alates eilsest suurt pettumust. Kujutad sa midagi nii hirmsat ette? Tuleb välja, et vaene Alix ei olegi rase- 9 kuud ei olnud Tal midagi viga, siis ühtäkki hakkas “valesünnitus” ilma valudeta. Üleeile doktor Ott kohtus Alixiga esimest korda ja kinnitas, et mingit rasedust pole ja kõik vajalikud organid on töökorras. Väidetavalt selliseid asju juhtub ja on aneemia põhjustatud. See on nii õudne, et raske on mõelda midagi hirmsamat neile; valus ja kurb.  Kõik see ootusaeg on jõudnud mitte mingisuguse tulemuseni!

Loe edasi: Tsareevitš Aleksei Nikolajevitš

Muinastulede öö sai veedetud hea sõbranna seltsis. Enne veel, kui mere äärde lõket sai minna süütama, oli aega Ta maamajas ringi kolada. Hea sõber juba teab, et kõik ajahambast puretu on mulle meeltmööda, otsiski Ta välja vanu fotosid ja ühe albumi.  Olla selles 1929. aastal ehitatud majas ja lapata tsaariaegset albumit – taevalik! Loe edasi: “Teile on posti!”