Muinastulede öö sai veedetud hea sõbranna seltsis. Enne veel, kui mere äärde lõket sai minna süütama, oli aega Ta maamajas ringi kolada. Hea sõber juba teab, et kõik ajahambast puretu on mulle meeltmööda, otsiski Ta välja vanu fotosid ja ühe albumi. Olla selles 1929. aastal ehitatud majas ja lapata tsaariaegset albumit – taevalik! Nii minu, kui albumi omaniku jaoks, olid isikud fotodel võõrad. Sõbranna vanaisa tädi poolt sugulase album vms. Sellele vaatamata sain kokku killukesi albumi päris omanikust:
Ida Juliane Jõgeva (Friidemann) sündinud 23. aprill 1897.
Kihlus 24. juulil endast 18 aastat vanema mehe Joseph Heinrich Jõgewa´ga ja laulatati nad 30. septembril 1923. a Tallinna Pühavaimu kirikus.
Saatus aga ei olnud armuline ja Ida´l tuli oma kaasa matta juba 1930. aastal.
Naisele endale oli antud 66 aastat, et seejärel puhata maisest teekonnast Kuusalu kalmistul abikaasa kõrval. Lapsi neil ei olnud.
Album sisaldas lisaks fotodele hulga postkaarte, mida on lausa lust vaadata.
Varuge nüüd aega !
Kirjutasin üles ka mõned tagustele märgitud heasoovid:
– Leeripühal ma soovin Sulle õnne, sarnast, mis pole sa tunnud veel enne. Päevi nii palju kuis Aadamal oli ning tulevik tore, kui Eedeni põli!
– Õied ja lilled ja lindude laul, heliseb täna Sul ilulaul. Annaks Sul taevas ja tulevik ka!
– See seisupunkt Sull jäägu meele, kus kohalk praegu Seisad Sa. Kui astud tulevikku teele, siis Teda ikka mäleta. Kadugu kõik elumured. Täna Sinu südames taevas andku õnne päevi. Sulle nüüd ja igavest. Sinu sõber A.
– Ma palmin pärjaks kandle keeled ja põue soovid salaja; Mis Sulle Sinu leeripäevaks hing saadab sooja sooviga!
– Ela usus lootuses, puhtust pea pühaks; Siht Sul seisku silma ees- et kõik korda läheks (26. aprill 1915)
– Tuksugu Sul õnnes rind. Taevaisa kaitsku Sind kuni elu otsani. Õitsku arm ja kõike seda soovib tuntud.
– Tallinnas! Noh, Idakene kudas käib käsi? Eks ole ju pühad tulemas, mis arvatavasti lõbusad saavad olema. Kudas see talvine aeg Sul ka mööda läheb ? Lõbustusi saab seal vist õige vähe olema. Mu elu on vanas roobastes. Elan ikka vanas korteris. Rõõmurikkaid ja õige häid pühi soovib Anna Tallinnas.
– Sinu eest ma ikka palun, et ingel kaitseks sind. Et nõnda sama puhtaks ja siiraks jäeks Su rind. Häid pühi soovides Nette.
Lõpetuseks huvitavaid fakte postkaartidest :
– Eesti ala ühtse riikliku postikorralduse toimimise alguseks peetakse 1. veebruari 1638
– Esimese postkontori asupaigaks saab lugeda Tartu linnas on Academia Gustaviana (Tartu ülikooli) trükikoda.
– 1710 aastal lõppes Rootsi- aegne postikorraldus ja algas Eesti vallutanud Peeter I vene kord. Tsaari korraldusel hakati taastama sõjas hävinenut: rajati juurde uusi postiteid, postijaamu ja postkontoreid. Postitõllad hakkasid posti ja reisijaid vedama.
– Inglismaal esimene postmark Penny Black 1840. aastal.
– Tsaari-Venemaal võeti postmark kasutusele 1858. aasta jaanuaris.
– Esimene kiri Tartust Riiga saadeti 1859. aastal.
– Postkaardi ajalugu Eestis algab aastast 1872, kui Tsaari-Venemaal võeti ametlikult postkaart kasutusele. Need olid lihtsad valge pinnaga kaardid ja neid tohtis välja anda ainult postivalitsus.
– Esimesed postkaardid pidid olema kindlas mõõdus: 14 cm pikuti ja 9 cm laiuti (standardsuurus tänapäeval on 105 x 148 mm).
– 1894. aastal tulid Eestis esmakordselt käibele kohalike linnavaadetega postkaardid.
– Aastatel 1894–1905 oli nõue, et sõnum või tervitus tuli kirjutada pildi juurde esiküljele, kaardi tagumine pool jäi ainult margi ja aadressi jaoks.
– Esimesed eesti keelsed postkaardid 1900.a.
– Jagatud kirjapoolega postkaart tuli kasutusele esmalt 1902.a. Suurbritannias ja sama eeskuju järgisid 1905.a. Saksamaa ja Venemaa.
– 1920.a oli kogu Eestis 199 postkontorit ja inimese kohta saadeti ca 6 postkaarti. (Praegu meil ca 450 postipunkti).
– Rahvusraamatukogus on tallel ca 74 500 postkaarti, millest üle 7000 tk perioodist 1898-1940 ja DIGAR´st leitavad.
– Maailma vanim piltpostkaart müüdi Londoni oksjonil 31 750 £ eest. Käsitsi koloriseeritud postkaart oli saadetud 1840 kirjanikule järgmises kirjapildis: “Theodore Hook Esq, Fulham”.
Üle saja aasta jooksul on valmis trükitud erinevate temaatikatega postkaarte. Valikut on ka praegu poodides ja postkontorites, seepärast kutsun Teid ülesse: saatke postkaarte ja kirju! 🙂
Kasutatud allikad:
https://tartu.postimees.ee/425726/eesti-postilugu-ulatub-nelja-sajandi-taha
