Autor: Liisi Kund

Hedvig Gross hukati 1942. a 14. juunil Solikamskis. Süüdistus: spionaaž. Mis vastab absoluutselt tõele, sest Ta oli Eesti Wabariigi kodanik ja andis oma elu veendumuste ja teenete eest kodumaal. Kirjutasin varasemalt Tema rollist minu vanaisa Uno Mändla eluloos.

Johannes Pless käis Keila kirikuõpetajal hobuvankriga abis, kui kord kohtas kirikuhoovis leeris käivat Amalie Minn´i ( 1873- 1974) ja nii varsti abielluti samas kirikus. Amalie oli teenijatüdrukuks Jälgimäe mõisas ja sama mõisa maadele sai nende koduks Veskimöldre talu. Hiljem müüdi talu ja koliti linna. Praegu tuntud Jaan Teemanti talukohana.

I OSA

Eduard Wiiralt ( Wiralt) sündis aastal 1898. Teatud segadust on olnud Tema sünnikuupäeva ümber. Ekslikult mitmed varasemad 20. sajandi I poole monograafiad, pagulaskalendrid ja entsüklopeediad informeerivad Eduard Wiiraltit sündivat 18. märtsil, kuid siiski nägi ilmavalgust tulevane kunstnik 20. märtsil 1898. aastal kell 18.00 õhtul Peterburgi kubermangu Gubaanitsõ külas Robidetsi mõisas.

Meenutamaks meie lähiajaloo ühte süngemat peatükki, toon lugejateni perekond Leppade märkmed sellest traagilisest sündmusest Tallinnas. 1944. aasta 9. märtsil pommitas nõukogude õhuvägi Tallinna. Kõik sai alguse õhtupoolikul ja jätkus öösel. Üle 250 pommitaja lendas mitme lainena üle linna. Kuupäev, mida eestlased mälestavad ja peavad meeles samamoodi nagu sünnipäevi, tähtpäevi ja vabaduse saavutamist.

Linnaaednik Hans Lepp ´l sündis poeg 4. jaanuaril 1903. a Tallinnas. Temast sai motosportlane, Tallinna Rotary Klubi liige, aiandus- ja maastikuarhitekt kodupealinnas ja hiljem Montréalis.

OSA III

Oma tulevase naise Arda Sein-ga tutvusime olles samal kursusel Merekoolis. Me ei abiellunud veel siis. Samal ajal vangitseti ka Tema ja hoiti Patarei vanglas kinni. Sain infot sõbralt, kes oli kongis Ardaga olnud ja hiljem koos Patareisse toodi. Sõber edastas infot morsetades: üks koputus ja kaks koputust jne. Arda sattus Patareis tihti kartserisse kuna õhutas mässu. Arreteerimise hetkel oli Ta suvises sitsikleidis ja merele avatud kartseris polnud aknal midagi ees. Talvekuudel seal ellujäämiseks Arda ööd ja päevad võimles. Üheks mässu tekitamise põhjuseks oli supi seest leitud rott.

OSA II

Öömajaks sai üks koolimaja. Olime JR 47 Vallila pataljoni 9. komppanii mehed. Pataljon oli Rajajoe rindejoonel. Kaks korda läksin vabatahtlikuna eesrindele täiendusmeheks. Hiljem lasti meid aga puhkusele.
Rindel oli vaikne. Snaiprid olid need, kes mehi maha võtsid. Kahjuks tihti nii ka juhtus. Kaevikutes saadi surma teiseks kõige enam. See kõik tuletas ellujääjaile meelde, et tuleb olla ettevaatlik.

OSA I

7. juuli 1923. aastal sündis Veerenni 23 puitmaja II korrusel Konstantin ja Alide Mendel (hiljem Mändla) perre poisslaps, kes kaalus üle 5 kg. Nimeks pandi Uno. Vägilast ootas ees pea 3- aastane õde Ursula. Isa teenis elatist voorimehena ja ema oli koduperenaine, hiljem koos tütrega peeti koloniaalkauplust. Ema täitis kodu soojuse ja armastusega. Käidi Keilas piknikul, kirikus ja linnas jalutuskäikudel, kinos, teatris, maal sugulaste juurde väljasõitudel jne. Kuigi pere oli heal järjel, ei andnud see põhjust ainult meelelahutusega tegeleda. Uno elus on olnud töö au sees algusest lõpuni. “Tööd ei tohi karta teha- Tema peab kartma Sind, et Sa tuled ja teed Ta ära.” – see on Tema moto.

Toompea veerelt kuuldub vikatiluiskamist- niitja köieotsas. Toit, mis valmib linna hobustele. Tallinna ”heinaaeg” avati neil päevil Toompea nõlvakul: kuum päike oli kasvatanud rohu nii suureks, et seda tuli niita. Aeg heinateoks on aga varajane isegi Tallinna kesklinna jaoks: need mõnikümmend ruutmeetrit äkilisi mäekülge Toompeal Pikajala pool küljes  ei loo pealinna elanikele veel õiget heinaajameeleolu. Loe edasi: Linnaaednik Hans Lepp 1873-1951