On tavalise tööpäeva kevadõhtu ja leian end oma lemmik tegevuse juurest- ehk uurida vanu asju.
Sel korral on mul mapp, mis sisaldab kümneid kirju kodustelt ja sõpradelt, mis saadeti vanaisa Uno Mändlale kui Ta oli Soomes sõjaväes ja hiljem Norilskis sunnitöölaagris. Vanadest kirjadest laotub lahti olnud maailma tunnete tulv: emotsioonid, hirmud, argielu, pisirõõmud jne. Saanud sünnikodust kaasa vanaisa juttudest mälupildid, siis hakkab kirjasisu filmina jooksma: inimesed fotodelt, sõbrad Tema sünnipäevadelt, need lõputud lood.
Ajas Astudes 