Üheks ammuseks unistuseks on olnud külastada Inglismaad. Lennud ei ole kallid ja nagu paljutki me elus – puhas kättevõtmise asi. Kuuldes, et Londonis on samaaegselt kaks näitust Romanovitest, ei läinud kaua, kui olid lennupiletid telefoni walletis. Esimene näitus oli tasuta Science Museum´is Londonis: „Viimane tsaar, veri ja revolutsioon“. Vaade läbi tsaari pereelu meditsiinilisest küljest. Vaja oli eelnevalt vaid oma külastusaeg kirja panna. Mõnevõrra pettumuseks oli pildistamise keeld näitusel, kuid arvestades eksponaatide ajaloolist tähtsust ja kahju oleks korvamatu, kui need kord hävineks pelgalt valguse tagajärjel, siis seda rohkem hindasin oma silmaga nähtut. Näitusealal oli keeratud suur valgus maha, kontrollitud õhuniiskus ja seatud täpne temperatuur 16 ºC.
Romanovid – moodne 20. sajandi perekond
1917. aastaks oli alles 65 Romanovite soost liiget, kes moodustasid tuumiku viimasest võimul olevast Romanovite dünastiast Venemaal. Euroopa kuninglik õukond oli aga omavahel tihedalt seotud ja nii oli Romanovite vereliine jooksmas muuhulgas Ühendkuningriikides, Kreekas, Rumeenias ja Taanis.
Tsaar Nikolai II, Inglismaa kuningas George V ja Saksa keiser Wilhelm II olid omavahel nõbud. Nikolai ema, Taani printsess Dagmar, abielu kaudu Venemaa tsarinna Maria Fjodorovna oli Inglise kuninganna Alexandra õde ehk Inglismaa kuninga Edward VII naine.
Vene tsaaripere pildid peegeldavad 20. sajandi moodsat pereelu: idüllilised hetked perekeskselt. Palju hobisid: maalimine, rattasõit, jahilkäigud, käsitöö ja tennis. Väljasõidud ja suvituskohad üle maailma.
Näitusel oli muuhulgas vaatamiseks isiklikke esemeid nagu: suurvürstinna Maria Nikolajevna kokošnik aastast 1910 -1917
Nikolai II märkmik (1889-1913) 138 lk, kus oli kirjeldatud tsaari maalitud illustratsioonidega 305 ehet, mis Talle kingitud või mida Ta omas. Pisikesed esemed nagu lipsunõelad, mansetinööbid jne olid tsarinna Alexandra kingitused oma mehele.
Herbert Galloway Stewart oli Nikolai II õpetaja, kes pildistas igapäevaselt Romanovite perekonda. Fotograafia kiire areng ja tollal uusima Kodak kastkaamera kättesaadavus tegi võimalikuks igapäevaelu jäädvustamise.
Igal aastal tehti tsaari perest ca 2000 ülesvõtet, seda nii pereliikmete endite kui lähedaste sõprade poolt. Kokku on säilinud 22 albumit Stewarti poolt.
1903. aastal peeti Talvepalees uhkeim kostüümiball, mida Venemaa pinnal nähtud. Sellega tähistati Romanovite dünastia 290. aastapäeva. Teemaks oli 17. sajandi tsaarid ja tsarinnad. 1600-ndatel aastatel olid Romanovid veel vähe võimukas perekond, kuid 20. sajandi alguseks 1/6 maailma valitsejad.
Uhkete paleede juurest põikame hetkeks kõledate vangikongide juurde.
Peeter- Pauli kindlus ja Trubetski bastionid omavad vastuolulist rolli: viimseks puhkepaigaks valitsejatele ja valusaks viimseks peatuseks piinatud vangidele. Iga kong oli helikindel, madalate lagede, puuduva privaatsusega ja ainuke aken kättesaamatus kauguses. Vangidele oli igapäevane psühholoogiline terror. Eriti karmid olid aga olud vaimselt haigete patsientide ohjeldamiseks. Mitmeid naispatsiente võidi hoida eraldatuses pikki kuid, kuniks nad hullusid või tegid enesetapu. Polnud harvad ka meesvalvurite poolsed seksuaalsed rünnakud patsientide seas. Revolutsiooni tõusval teel taolised väärkohtlemised sagenesid.
Üks sellistest vangidest oli Maria Vetrova ( 1870 -1897)
Nikolai II võimuletulekust saadik oli tunda ühiskonnas revolutsioonilist rahulolematust, mis viis omakorda võimu kukutamise hirmus mitmete arreteerimisteni. 26- aastane üliõpilane Maria Vetrova peeti kinni, sest oli seotud põrandaaluse populistliku 
liikumisega. Teda hoiti täielikus eraldatuses oma kongis, ainsaks hääleks vahekoridoris jahti pidava valvuri kõnd ühe kongi ukse tagant teise taha. Vetrova pani ennast oma kongis põlema, kasutades selleks lambiõli ehk kerosiini. Neli päeva hiljem suri Ta põletushaavadesse.
Tema juhtum ei olnud harukordne ja üha leviv kuuldus „enesetapu epideemiast“ vangistuses oli põhjustamas revolutsioonilist psühhoosi ja üha enam räägiti poliitika halvast mõjust vaimsele tervisele.
Tagasi tulles poega ootava tsaaripere juurde, siis arvatakse, et just sellist komplekti sünnitusabivahendeid kasutas arst, kes aitas ilmale tsaaripere lapsed alates Olgast kuni Alekseini.
Alexandra Fjodorovna oli pidevas rambivalguses ja pingeseisundis oma kümme aastat alates abiellumisest 1894. aastast. Oodati troonipärijat ja üha enam eemalduti avalikust elust ja pöörduti alternatiivse meditsiini poole. Sel ajal pakkus Venemaal meditsiinilist abi kirik ja erinevad hetegevuslikud organisatsioonid, mis olid erakätes. Vaadeldes aga troonipärija saamise lugu, siis Alexandra oli korduvalt tõestanud juba oma viljakust, sünnitades neli tervet tütart. Meditsiin ei suutnud mõjutada poeglapse saamist, küll aga ei takistanud see tol ajal kasutamast erinevaid abivahendeid mõjutamaks soovitud tulemiseni jõudmist, näiteks talisman nabanööriga või kõhuvõru.
Alexandra kandis seda kleiti oodates oma viiendat last:
10 aastat ootust oli saanud poega oodates läbi, kuid sellega oli Alexandra minetanud nii oma vaimse kui füüsilise tervise. Eemaldumine õukonnaelust ja perekeskselt ratastooli aheldatuna kurtis Aleksandra tihti ihuarst dr.Botkinile valusid südames, jala- ja seljavalusid, lisaks meeleoluhäireid. Oma enesetunde kirjeldamiseks oli Ta loonud skaala 1-3-ni. Juhtus olema viimane number, pidid lapsed emast eemale hoidma ja igasugune häirimine oli keelatud. Sel perioodil saadeti üksteisele kirju ilma teineteist kohtamata. Suured vaimsed pinged ilmestusid hästi 1902. aastal, mil tsarinnal oli fantoomrasedus. Üllatuseks, ja pettumuseks lisaks perekonnale, oli see kogu õukonna meditsiinilisele personalile.
Preparaat, mida kasutati sel perioodil närvide rahustamiseks:
Kõige suuremat meditsiinislist tähelepanu hakkas saama just troonipärija Alexei. Ühe kuu jooksul muutusid juubeldused õudusunenäoks, kui selgus, et ära lõigatud nabanööri koht ei lõpeta veritsemist just hemofiilia tõttu. Tsareevitši diagnoosist sai riiklik saladus. Hemofiilia oli kuninglik haigus, mis sai alguse kuninganna Victoriast, kes andis haigusgeeni edasi oma tütrele Alice-le ( Alexandra ema), tütar Beatricele ja poeg Leopoldile. Abielludes üle Euroopa, kandus haigus edasi ka järeltulevastele põlvedele.
Juhtunu valguses hakati veel enam omaette hoidma: koliti linnast välja Aleksanderi paleesse elama ja sellega koos võõranduti Venemaast, mida nad valitsesid. Alexei koges läbi elu kohutavaid sisemisi verejookse ja verevalumeid. Palees voorisid erinevad arstid, ravitsejad ja tervendajad. Meditsiin sai vähe aidata troonipärijat, kuid ravitsejate võime rahustada tsarinnat mõjus noore patsiendi tervisele samuti hästi ja nii sai juhtuda palju nn imetabaseid tervenemisi.
Esimene ametlik teadaanne troonipärija tervisest trükiti ära 1912. aastal, kui perekond oli puhkamas nüüdisaegses Poolas, Spalas. Alekseil tekkis tugev sisemine verejooks kubeme piirkonnas, kõrge temperatuur ja sel korral ennustasid arstid fataalset lõppu ja arvati vajalikuks rahvast ettevalmistada.
Venemaal usuti, et igasugune füüsiline puue on saadetud kui taevaliku karistusena. Tulevane tsaar, inimeste juht ja kiriku pea pidi olema puhas ja ilma igasugu vigadeta. Õukonna ja rahva eest hoiti saladust kiivalt ja jälgiti kuidas Aleksei piltidel poseerib, et ei tekiks kahtlust. Avalikel üritustel kandis tsareevitši süles Nikolai ise või selleks hoolikalt valitud lojaalne kandja.
Alekseile olid vastunäidustatud sportlikud tegevused ja teised füüsilist pingutust nõudvad toimetused, et vältida võimalikke vigastusi. Siiski päris ilma nendeta ei saanud: küll kukkus õnnetult vannis, küll paadist välja astudes, toolilt hüpates, mööbli vastu ära end lüües jne.
Arstidel ravi Tema seisundi jaoks ei olnud ja seepärast üritati ravida looduslike ja keemiliste ravimitega, tehti mudavanne, massaaži jne. Jalatoed ja kargud olid abivahenditeks peale suuremat traumat, mil oli tsareevitš juba taastumas.
Eugene Botkin (1865 – 1918)
Eugene oli Nikolai II ihuarst. Tema vastutas kogu pere tervise eest, enamasti aga tegeles tsarinna Alexandraga. Nikolai kirjeldas arsti, kui „tõelist sõpra“ ja kedagi, kellele oli hea usaldada oma tervislikke hädasid häbi tundmata.
Botkin tuli lugupeetavast perest, kus oli mitu liini olnud arste. Tema isa Sergei oli õukonnaarstiks juba Nikolai isa ja vanaisa ajal. Botkini eriline huvi oli immunoloogia vastu ja valgete vereliblede rollis kaitsekehadena. Tööst vabal ajal juhtis Ta meditsiinilisi seltse ja tundis huvi filantroopia vastu proovides jälgida neid põhimõtteid.
Pjotr Badmajev (1851 – 1920)
Tiibeti meditsiini tundja ja arst, kes juhtis edukalt Peterburi kliinikut, kus müüdi Tiibeti munkade taimseid segusid jne. Alkeemia oli Tema märksõnaks. Oli moodne tunda huvi idamaise vastu ja nii tekkis Talle palju uskujaid ja patsiente, kliente erinevatest ühiskonna kihtidest ka. Romanovid.
1916. a sissekanne Venemaal töötava prantsuse diplomaadi Maurice Paleologue päevikust:
„Viimastel kuudel on valitseja kannatanud närvilisuse all, mis avaldub ebaterve ärevuse, isu kaotuse, depressiooni ja unetusena. Alexandra ei jätnud Teda rahule enne, kui Nicky on konsulteerinud Badmajeviga.“
Grigori Rasputin (1869 – 1916)
Kõige kurikuulsam kõigist ravitsejatest, kes paleest läbi käisid oli kindlasti just Rasputin. Temal oli imeline võime rahustada Alexeid haigushoogude ja valuepisoodide vahel. Tugev side ja mõjuvõim oli Tal tsaari ja tsarinna üle. Ebapopulaarne oli Ta õukondlaste ja ajakirjanike kujundatud kuvandis. Tema kohalolu andis põhjust mitmeteks kuulujuttudeks, mis kahjustas valitseja mainet ja eriti kahandas just Alexandra Fjodorovna niigi kehva populaarsust.
Eriti ilmekalt on kirjeldatud aadlike suhtumist Raputinisse 1952. aasta prints Felix Jussupovi kirjutatud memuaarides, kes oli ise ka üks Rasputini mõrvaritest.
Tsaari Venemaa aegne röntgen- Tsaaripere näitas üsna varakult üles huvi moodsa meditsiini osas mh röntgeni vastu. Tehti rahalisi annetusi ja toetati mitmeid haiglaid ja kliinikuid osakondade loomisel. Briti arst H.H. Horne ravis Alxandra Fjodorovnat ja pakkus neile uue röntgeni aparaadi demonstratiooni. Masin toodi Talvepaleesse ja tehti Nikolai ja Alexandra kätest ülesvõtted.
23. märtsil 1898. aastal kirjutab Nikolai II oma päevikusse:
„Dr. Horne, arst kes teeb tsarinnale igal hommikul massaaži …tutvustas meile röntgenkiirte huvitavaid katseid. Ta salvestas meie käed igavesti plaadile!“
I maailmasõda sai alguse 1914. aasta augustis. Venemaa koos Inglismaa ja Prantsusmaaga moodustasid liidu Keisri Saksamaa ja Austria- Ungari vastu. Venemaa rahvale tähistas see pikka lahingute, revolutsioonide ja kodusõdade perioodi.
Sel ajal veetis Nikolai II koos pojaga palju aega rindejoone lähedal, et olla Vene armeele toeks. Naispere aga pühendus vabatahtlikule tööle sõjaväehospidalides, mis olid Tsarskoje Selo paleesse kohandatud.
1916. aasta suured tagasilöögid põhjustasid nurinat armees ja lojaalsus tsaarile hakkas kild haaval mõranema. Rasputini mõrv sama aasta detsembris oli märgiks, et tagasiteed muutustele enam ei ole. Kolm kuud hiljem tsaar loobus troonist.
1917. aastal elas pere üle kaks revolutsiooni, koduaresti Tsarskoje Selos ja hiljem Tobolskis ja lõpuks vangistuse Siberis Jekaterinburgis. Oktoobris bolševike võimuletulekuga oli selge, et „ elus“ tsaar ja Ta pere on võimul püsimisel takistuseks.
Andrei Zeest´i ülesvõtted Aleksanderi paleest 1917. aastal vahetult peale tsaari pere Tobolskisse lahkumist. Piltidel toad nii nagu nad olid jäetud.
Vera Gedroits (1876 – 1932)
Printsess Vera Gedroits oli arst, proffessor ja esimene naine Venemaal, kes kvalifitseerus kirurgiks. 19. sajandi lõpul polnud naistel veel täit ligipääsu kõrgharidusele ja Vera läks Šveitsi end täiendama.
Vene- Jaapani sõja ajal ( 1904 -05) tegi Vera vabatahtlikuna tööd rindel, ravides kõhuhaavasid. Ta sai kõrgeima tunnustuse ja määrati Tsarskoje Selo õukonna haigla ülemarstiks. I maailmasõja puhkedes koolitas Ta Punase Risti halastajaõdedeks tsarinna Alexandra ja tütred Olga ja Tatjana. Ta oli suursugune naine, tihti kandis pükse ja suitsetas. Tunnustust leidis Ta ka poeedina ja andis välja mitmeid luulekogusid.
Kui valged vabastasid punastest Jekaterinburgi ja tulid 25. juulil Ipatjevi majja, oli see tühi. Maja kelder andis tunnistust hukkamisest ja meeletust veretööst. Algatati ametlik juurdlus ja Nikolai Sokolov juhtis juurdlust ja koostas lõpliku raporti leitust. Uurimine on kestnud pea sajandi ja kuigi 1926. aastal Nõukogude võim tunnistas perekonna mõrva, jäi Sokolovi uurimine ainsaks teateks juhtunust kuni NSVL lagunemiseni 1991.
Lühter, mis oli suurvürstinnade magamistoas võeti Ipatjevi majast maha perekonna inglise keele õpetaja Charles Sidney Gibbes´i poolt. Koos Temaga reisis lühter läbi Siberi Hiinasse ja seejärel koju Inglismaale. Gibbesi eluajal rippus ese Püha Nikolai majas Oxfordis, püha kabel, mille Gibbes oli seadnud Nikolai II mälestuseks.
Kohalik bolševistlik võim oli peale salajast veretööd ja matmist saatnud kaks telegrammi Kremlisse. Üks kinnitas endise tsaari hukkamist ja teine oli krüpteeritult kinnitamas perekonna kõrvaldamist. Ülejäänud ilmale jäi nende saatus saladuseks.
1970-ndatel amatöör- arheoloogid ja ajaloohuvilised avastasid perekonna matmiskoha koos nende kaaskondlastega Jekaterinburgi lähedalt metsast. Kahe lapse: Alexei ja Maria hauad oli veel leidmata.
Alles peale NSVL lagunemist avati haud. Tänu moodsale tehnoloogiale on olnud võimalik teha DNA- teste, 3D nägude modelleerimist ja taastamist koljude põhjal ja lõpuks riiklik ümbermatmistseremoonia Püha Peetri ja Pauli katedraali Peterburis.
2007. aastal leiti ka Alexei ja neljanda õe maised jäänused. 2009. aastal tuvastati Alexei luudest saadud DNA näidiste põhjal tema haigus: hemofiilia B- haruldane ja raskeim hemofiilia vorm. Peale 11-ne mõrvatu tuvastamist võib lõpuks öelda, et 100- aastane uurimustöö on jõudnud lõpule.
Tribute: 100 aastat Romanoveid
II osa minu Londoni külastusest toimus Buckinghami palee juurde kuuluvas Queen´s Gallery´s, kus oli näitus Venemaast ja nende seosest Inglismaa kuninglikega. Siinkohal lasen galeriil rääkida, kuid alati saab ehedaima elamuse ise kohal käies ja oma silmaga vaadates.
Kasutatud kirjandus näituse juhisraamatust Science Museumis.
https://royalrussia.news/category/nicholas-ii/page/3/
http://godsandfoolishgrandeur.blogspot.com/2017/12/and-when-they-had-gone-autochromes-of.html
Pinterest
Youtube
Wikipedia
Isiklik kogu
Ajas Astudes 