Hessen-Darmstadti printsess Alix

Käesoleva aasta 17. juulil möödub 100 aastat viimase tsaaripere hukkamisest Jekaterinburgis. Minu soov on jätta poliitika kõrvale ja kirjeldada pereliikmeid neile omases lihtsuses, inimlikkuses. Lõppvaatus jääb tähelepanuta, et mitte toita tolleaegse revolutsiooni jõhkrust. Esimesena kirjeldan Alixit, tsarinna Aleksandra Fjodorovnat. Järjena on tulemas veel kirjutised tsareevitš Nikolai; Abiellumine ja pereelu; OTMAA.

PRINTSESS ALIX ,  ALEKSANDRA FJODOROVNA (1872 – 1918)

Ema: Inglismaa printsess Alice ( Alice Maud Mary) , kuninganna Victoria kolmas laps 1843 – 1878
Isa: Saksamaa suurvürst Louis IV (Friedrich Wilhelm Ludwig Karl) 1837- 1892
Vanaema: Inglismaa kuninganna Victoria 1819 – 1901
Õed/Vennad: printsess Victoria (1863-1950), printsess Elisabeth, hilisem Venemaa suurvürstinna Elizabeth Fjodorovna, hüüdnimega Ella (1864-1918), printsess Irene (1866-1953) Hesseni suurvürst Ernest Louis (1868-1937), prints Friedrich (1870-1873) ja printsess Marie (1874-1878)
Tulevase Venemaa tsarinna sünninimi oli ema ja tädide järgi antud : Alix Viktoria Helene Luise Beatrice, Hesseni printsess, kelle kodulinn oli Darmstadtis, Saksamaa keisririigis ja sünnikuupäevaks 6. juuni 1872.
Ema kutsus Alixit hellitavalt “Sunny” ( päikseke, päikeseline). Hüüdnimi, mis jäi talle külge ja sai hellitusnimeks ka tulevase abikaasa Nikolai huulil. Sellist muretut õnnelikkust ilmestab eriti hästi George Koberwein´I poolt maalitud portree.

Ristiisadeks sai Alixile tulevane tsaar Aleksander III ja tulevane kuningas Edward VII. Lapsena kirjeldati teda: heledapäine, armas, rõõmsameelne väikseke, kes alati naeris lohuke põses.
Turvalise lapsepõlve lõpetas difteeria, mis oli äge kurguhaigus ja viis viimsele unele ema Alice´i ja noorima õe Marie. Aastaid varem oli pere lapsed kaotanud venna, prints Friedrichi, kes kukkus aknast alla ja suri sisemiste verejooksude tõttu, mis hemofiiliahaigele tähendab surmaotsust.
Pea kuue aastasena oli Alixist saanud ühtäkki pere noorim laps ja kuna vanimad lapsed olid eemal koolides, muutus Ta üsna kinniseks ja süngeks. Lastetoas olevad mänguasjad oli Talle võõrad, sest kõik tuttavlik põletati difteeria nakkuse hävitamiseks.

Kuninganna Victoriale oli Alixi isa poja eest ja nii kutsus kuninganna nad perega enda juurde Inglismaale. Kaks kuud eemalolekut tegi head ja melanhoolia hakkas tasapisi asenduma argiste tegevustega. Vanimad tütred võtsid üle majapidamis- ja esindusrolli seltskonnas, saates isa vastuvõttudel ja väljasõitudel.
Sügiseti armastas Louis IV viia lapsed Windsori, Osborne ja Balmorali, kuna oli ise kirglik jahimees ja laskja. Nende reiside ajal kohtus Alix tihedalt oma nõbude, õukondlaste, poliitikute ja teiste ülikutega. Käidi väljasõitudel ja lõunatel. Sellest tingituna oli Ta vestlustes palju küpsem võrreldes teiste eakaaslastega.
Saades kooliealiseks suunas Ta kogu oma tähelepanu õpingutele. Juba varakult oli Temas tugev kohusetunne, mida Ta tulevikus ka oma lastelt ootas.
15ndaks eluaastaks olid Tal head teadmised ajaloos, kirjanduses, üldainetes. Palju on arutletud Tema keelekasutuse üle. Päevikut pidas Ta inglise keeles. Kirjavahetus sugulastega ja koduseks keeleks oli inglise keel, mille kõrval samaväärselt kõneldi ka saksa keelt. Kuigi meil puudub audio tõestus Tema aktsendi osas, on usutav, et inglise ja saksa keelt kõneles Ta aktsendita. Õpingute kaudu lisandus ka prantsuse keele oskus. Vene keel jõudis printsessini hiljem – läbi abielu, kuid vaatamata Tema pingutustele ei saanud Ta vene keeles kunagi kuigi tugevaks. Kõne oli pigem aeglane ja sõnavara aher. Ajastule omaselt oskas Alix hiilgavalt klaverit mängida, joonistada ja teha käsitööd. Paljud Tema tehtud tikandid läksid heategevusüritustele. Ka hilisemas elus võib fotodelt näha Teda käsitööga tegelemas ja sama näputööd pani Ta tegema ka oma tütred.

15 aastaselt tuli noorel Alixi elus tähtis verstapost- leer. Selleks talitluseks valmistas kogu eelnev kasvatus Teda ette. Luteri usul oli tähtis roll neiuks sirgumisel, sest see sobitus Tema tasase ja tõsisema meeleoluga ja Alixile oli omane vaagida usupõhimõtete järgi, mis on õige ja vale. Sisekõne oli Alixile omane, enam kui pulbitsev lõkerdav naer ja tühiste juttude rääkimine. Leeris käimine oli ka märgiks, et Ta on nüüd “ abieluvalmis”.
Hüpates ajas tagasi hetke, mil Alix oli 12, juhtus märgiline esmakohtumine tsareevitš Nikolaiga. Alixi vanem õde Ella ( Hessen- Darmstadti printsess Elisabeth) abiellus Venemaal 15.(3) Juunil 1884 Aleksander II viienda poja , Aleksander III venna suurvürst Sergei Aleksandrovitšiga. Elisabethist sai venepäraselt Elisabeth Fjodorovna.

Tsaaririigi õukonnas võeti Elisabeth soojalt vastu, sest Ta oli laitmatu ja heasüdamilik Euroopa “printsess”. Just õe pulmas kohtus tsareevitš Nikolaiga, kes siis oli kuueteistkümnene. Laulatuse ajal Talvepalee kabelis seistes kandis Alix valget musliinkleiti, roosid ehtimas juukseid. Noored saatsid üksteisele kirikus ujedaid pilke, kuid Nikolai päevikud kirjeldavad kerget õhkamist Alixi järele, kuid peale neiu lahkumist ununes värelus südames kiiresti……, et 1889. aastal tulla ja südant raputada jäädavalt. 17- aastane Alix tuli St. Peterburgi, et veeta talve oma õe Ella ja Tema mehe suurvürst Sergeiga.
21- aastane Nicky ja Alix armuvad sügavalt ja vahetavad kirjakesi, koos käidi vastuvõttudel, õhtusöökidel, ballidel, uisutati tiikidel ja kelgutati jäämägedest alla. Peale kodulinna naasmist jätkus nende vahel tihe kirjavahetus ja tagasi Venemaale sattus Alix alles järgmise aasta suvel, kui mindi õe Ella Moskva lähistel olevasse Ilinskoje mõisa suvitama. Tol korral noored ei kohtunudki, vaid pidasid endist, juba harjumuspärast, kirjavahetust.

Samal sügisel suundus Nikolai Kaug-Ida reisile ja kohtumine lükkus veel edasi. Alix veendus üha enam oma tunnete sügavuses Nikolai vastu, kuid sama sügavalt kerkis esile takistus, mis Alixile tundus ületamatu- usk. Loobuda usust tundust Talle kergekäelisena ja Jumala solvamisena.
Vahepeal oli Alix´i kätt tulnud paluma Walesi printsi vanim poeg prints Albert Victor. Hellitusnimega prints Eddy oli rõõmsameelne ja populaarne noormees, Briti tulevane troonipärija. Alix ei hoolinud tiitlitest, seisusest ja lükkas abieluettepaneku tagasi. See on üks neist hetkedest, kus tahaks mõelda, mis oleks kui….Kui Alix ja Eddy oleks abiellunud? Koos oleks nad valitsenud Inglismaad ja praegu oleks just nende järeltulija Inglismaa troonil… Õnnetuseks abielu ei toimunud ja 1892. aastal suri  Eddy kopsupõletikku. Tema järel avanes tee troonile järgmisel vennal, prints George´il (1910. aastast Georg V )
1891. aasta 21. detsembril  Gatchina palees kirjutab Nicky oma päevikusse:
Õhtul istusin koos Mama ja Aprakiga ( õukonnadaam ja tsaaripere lähedane sõber) arutledes tänapäevase noorsoo pereelu üle. Kahjuks see vestlus suutis puudutada minu südame kõige hellemat kohta, millega iga päeva pean elama: minu “unistus ja soovunelm”. On möödunud juba poolteist aastat hetkest, mil Papaga Peterhofis sellest rääkisin ja sellest ajast pole miski muutunud, ei paremaks, ei halvemaks. Minu unistus – abielluda ühel päeval Alix H-ga. Olen armastanud Teda kaua aega, kuid veel sügavamalt ja tugevamalt alatest 1889. aastast, kui Ta veetis talvel kuus nädalat Peterburgis! Kaua ma võitlesin oma tunnetega ja üritasin petta end, teades kui võimatu on mu sügavaima soovi täitumine. Kuid nüüd, mil Eddy on tagasi tõmmanud või eemale lükatud, on ainsaks takistuseks või ookeaniks meie vahel- usuküsimus. See üks ja ainsam barjäär; olen üsna kindel, et meie tunded on vastastikused! Kõik juhtub Jumala tahtest! Tema armule lootes ma astun tulevikku meelerahuga.

 

1893 on mitmete pulmade aasta. Nicky läheb Berliini Saksamaa Keiser Wilhelm II noorima õe Margareti pulma, kus viibib ka Alix. Noortel ei õnnestu kordagi teineteisega vestelda. Juunis sõidab Nikolai Londonisse, oma nõbu George´i, Yorki hertsogi ja printsess May pulma. Alix oli samuti kutsutud, kuid kurdab kirjas vanaema Victoriale, et sellise reisi ettevõtmine hetkel Talle liialt kulukas. Takistused ületatakse ja Inglismaa pinnal veedavad Alix ja Nikolai palju ühiseid hetki seltskondlikel ja ka perekondlikel intiimsematel koosviibimistel. Kuud mööduvad ja toimub tihe kirjavahetus, mis lõpuks viivad kirjani, kus Alix ikkagi ütleb Nickyle, et ei suuda oma südametunnistuse vastu toimida ja usku vahetada. Nicky toibus kirjast saadud uudisest mitu päeva, enne kui suutis vastata Alixi kirjale, kus kinnitab Talle, et mõistab probleemi tõsidust ja samas kinnitab Alixile, et too ei tunneta veel tema usu sügavust ja vahest õppides religioone võrdlema Alix ei tunneks nii suurt hirmu ja uskude vahelist erinevust?
Veel natuke aega voolab merre ja aastal 1894 Alixi venna Ernie pulmas kohtuvad nad uuesti. Ühel pärastlõunal rääkisid nad teineteisega tunde, Alix pisardas päris palju, kuid Nikolai ei suutnud Alixit veenda usku vahetama. Alles teisel sarnasel vestlusel, päev peale Ernie pulma, saabus edu.

Kõike peale seda õnnetut “jah” sõna on nagu udus. Õnnejoovastus oli lihtsalt nii suur, et kumbki ei suutnud uskuda, et suurim südamesoov saab teoks. Nad tantsisid ballidel ja jalutasid aedades, külastasid kontserte ja õhtuti nauditi teineteise seltsi perekondlikel istumistel. Nikolai ei suutnud uskuda, et Tal on pruut! Nikolai ema Maria Fjodorovna saatis Alixile kihlumise puhul smaragdkäevõru ja kauni juveelidega kaunistatud lihavõttemuna. Tsaar Aleksander III saatis oma isikliku pihiisa Janiševi, et alustada Alixi usulist harimist. Kõige suurejoonelisem kink oli pikk pärlikee, mille tsaar Aleksander III oli lasknud õukonnajuveliiril Fabergé´l  luua Alixi jaoks. Ehe maksis 250 000 kuldrubla ja oli kalleim üksikese, mille Fabergé keiserlikule perekonnale oli valmistanud. Nikolai andis Windsoris üle ka ametlikud kihlakingid Alixile: roosa pärliga sõrmuse; suure roosadest pärlidest kaelakee, suure smaragdidest randmeketi, safiir- ja briljantprossi. Koosviibitud imeliste hetkede keskel leidis Nicky ka aega Alixile südant puistata oma varasemate vallutuste osas, muuhulgas ka Kšessinskajast, kellele Nikolai oli esimeseks suureks armastuseks. Taoline avameelsus ja ausus pani Alixi veel rohkem Nikolaid armastama. Lõpuks tõmbus kuus nädalat kestnud idüll kokku ja Läänemere poole kursi võtnud alus Poljarnaja Zvezda / Polar Star kandis Nikolai Alixi juurest tagasi Venemaale.
Alix kirjutas Talle 12. juulil, 1894 Osborne´s Wighti saarelt:

Mu kallim, mil iganes mu tekib vaba hetk, pean ma istuma maha ja kirjutama Sulle. Koguaeg on tunne, et uks avaneb ja Sinu armas näolapp ilmub, kuid ei- kallim on kaugel minust eemal seilamas suurel merel, ole Sa õnnistet. Võiks ometi ma lennata Sinu juurde ja heita oma käed ümber Su kaela, surudes Sind oma tuksleva südame vasta, suudeldes hellalt Sind otsmikule. Need suured armsad silmad- kes on seal praegu neisse vaatamas? Kui mahe on tuul ja las Ta tuleb puhkama Su huulile. Saan ainult suudelda Su fotosid ja sõrmust, mis oled mulle andnud. Ma olen nagu surnuks löödud kärbes, õhk on umbne, ei sõõmugi värsket õhku nagu kuskil ranges konservatooriumis, kõik on hall ja udune. Mu juuksed langevad mu näole, mul on palav ja tunnen end kleepuvana. Nicky, Nicky, Nicky.
Ma armastan Sind, armastan Sind, armastan Sind.
Jumal õnnistagu Sind,

Alix

Nikolai vastas Alixile 13. Juulil – Polar Star pardalt:

Minu oma kallis armas väike Alix,

Mul tuli eile nii suur igatsus Sinu järgi, et pidin juba hüppama vanasse paati, sõudma kaldale, et sõita rongiga Portsmouthi ja sealt kiirelt üle Osborne´i ja oleksingi olnud oma kullakese käte vahel peale teeaega – juba sel samal pärastlõunal!

Nicky

26. novembril abiellus Alix oma suure armastuse Nickyga ja Saksamaa keisririigi printsessist sai Aleksandra Fjodorovna, Vene keisrinna.

 

Kasutatud pildid võetud Pinterestist ja Alexander Palace Forumist.

Kasutatud kirjandus : http://www.alexanderpalace.org/2006alix/chapter_I.html
Kasutatud kirjandus isiklikust kogust: