18. mail möödus 150 aastat Venemaa viimase tsaari Nikolai II sünnist. Tema õukond pidas maha uhkemast uhkemaid tseremooniaid ja teinekord pidutseti nagu tuleks viimne päev, mis irooniliselt nii ka juhtus. Mälestame tsaari juubelit meenutusega, kuidas Nikolai II nagu „venelane muiste“ pidutses.
1. Pidutse nagu tsaar
Nikolai II koos oma perega oskasid muuta oma tähtsündmused unustamatuteks. Tsaari ja Tema kaasa kroonimistseremoonia oli kalleim kõigist kroonimistest Venemaal. Numbrid räägivad enda eest: sõjaväeline personal oli esindatud üle 85 000 pealisena ja neile kuulusid eraldi peakontorid.
Kremlis oli loodud spetsiaalne telefoniühendus, et koordineerida tseremooniaid. Üle 24 tonni kullast ja hõbedast lauanõusid toodi kohale St. Peterburgist . Kroonimise eelõhtul laulis keisrinna Aleksandrale 1 200-pealine koor. Samuti oli tegu ainsa kroonimisega, mida on filmilindile jäädvustatud.
1913. aastal leidis aset veelgi suursugusem üritus: Romanovite dünastia 300. aastapäeva pidustused, mida korraldati üleriigiliselt ja ideoloogilise sündmusena. Ei tule üllatusena, et ennenägematuid summasid kulutati.
2. Einesta nagu tsaar
Tsaari köögis toimetas 55 inimest ja pakuti kolmes alajaotuses roogasid: lihtne, puhkus ja paraad. Isegi nn „ lihtne“ tähendas neljakäigulist hommikusööki koos viiekäigulise lõunaga ja lõpetuseks samuti neljakäiguline õhtusöök.
Kuningliku laua katmine oli väga kulukas, kuid aastatega läksid kulud alla. Näiteks aastal 1901 oli selleks summaks 71 631 rubla; 1903. aastal 67 112 ja 1904 juba 47 711 rubla. Võrdluseks toome välja, et armees koloneli aastapalk oli ca 4 000 rubla.
Sellele vaatamata einestasid Venemaa kuninglikud liikmed kuldsetelt taldrikutelt ja sõid peeneid Euroopast imporditud toite. Isegi ülejäägid tsaari laualt serveeriti hiljem St. Peterburgi restoranides delikatesside pähe.
3. Joo nagu tsaar
Nikolai ei olnud mingi karsklane ja Tema lemmik jookideks oli portvein ja ploomibrändi. Oma päevikusse on Ta teinud sissekandeid nagu see 1904. aasta augustist: „ Pärast sõdurite söökla külastamist, olles märgatavalt napsune, jõudsin ohvitseride kogunemisele “. Või näide sõjaväelistelt õppustelt: ” Nikolasha kostitas meid oma telgis suurepärase õhtusöögiga. Ma sain maitsta kuute erinevat portveini ja jäin natuke švipsi, mis tõi hea ööune”.
Ka kõige raskematel aegadel, aastal 1916, ei loobunud tsaar oma joomiskirest. Ajaloolane Igor Zimin on täheldanud, et sama aasta maist juunini tsaar koos oma kaaskondsetega jõid ära: 1 107 pudelit veini, 391 pudelit madeirat, 174 pudelit šerri, 19 pudelit portveini ( enamus ainuüksi Tema kõrgeaususele), 14 pudelit šampanjat ( tarbiti pidustuste puhul), 3 pudelit konjakit ja 158 pudelit viina.
4. Kuluta nagu tsaar
Päevast, mil Nikolai sündis, oli Talle määratud aastane tasu 100 000 rubla, mis maksti välja riigikassast. Summa kahekordistati valitsema asudes. Kõik 200 000 rubla läksid otse Tema pangaarvele. Igapäevaseks kulutamiseks oli määratu aastas 20 000 rubla. Tal õnnestus iga kord ületada limiit ja tuli ette ka 150 000 rublaseid kulutusi aastas. Võrdluseks olgu jällegi välja toodud, et kindrali või ministri aastane teenistus oli 6 000 – 7 000 rubla ja tehase töölise palk kuni 500 rubla.
Peamiselt kulutas tsaar heategevusele (ehitades kirikuid) ja uhketele riietele, mida Ta vajas Euroopa õukondade külastamiseks. Sedasorti kulutused riietele jäävad pigem Tema valitsusaja algusaastatesse.
Abikaasa, tsarinna Aleksandra, kulutas aastas riietele circa 4 000 rubla, samuti armastas Ta ehtida end kallite juveelidega. Aastal 1914 ostis Ta ehteid 25 000 rubla eest. Suur hulk raha kulus ka tsaari ja Ta pere pildistamisele ja filmimisele, mis praegu saab tehtud lihtsalt ühe nupule vajutusega oli toona väga kallis meelelahutus.
5. Küti nagu tsaar
Kuninglik jahipidamine on olnud alates Ivan Julmast, Venemaa valitsejate lemmik ajaviiteks, nii oli ka Nikolai II kirglik jahimees. Iga jahihooaja üle pidas kontrolli selleks eraldi Keiserliku Õukonna Ministeeriumi juurde loodud osakond, kuhu kuulus üle 70 mehe, nende hulgas maalija, kes talletas jahikäikudest imelisi akvarelle.
Statistiliselt, aastatel 1884- 1906, Nikolai koos vendade ja sõpradega küttisid kokku üle 680 000 linnu ja looma. Eraldi nimetamist väärib üks jahilkäik, kus Nikolai isiklikuks rekordiks oli Tema poolt lastud 1 400 faasanit. Sellised jahilkäigud kestsid nädalaid ja olid kulukad, aastase eelarvega üle 30 000 rubla, mis on võrdne tolleaegse 100 algkooli õpetaja aastapalgaga.
Originaalartiklist tõlkinud Liisi Kund
Minu poolt koostatud kirjutisega Tsaar Nikolai II seostest Eestiga, saate lugeda SIIT
Ajas Astudes 